A A A

Gii sáhttá oažžut nuvttá riekteveahki

Jus du juridihkalaš veahki dárbbu sáhttá gokčat eará láhkai / eará ortnegiid bokte, de rievtti mielde it oaččo nuvttá riekteveahki. Dát gusto jus dus ovdamearkka dihtii lea dáhkádus mii gokčá du goluid juridihkalaš veahkkái, dahje jus leat miellahttun searvvis mii gokčá dákkár goluid. Seamma gusto jus almmolaš eiseváldi sáhttá addit dutnje dieđuid ja veahki áššis masa ozat nuvttá riekteveahki. Dákkár dilálašvuođain fertet geavahit dáid molssaevttolaš ortnegiid.

Norga lea čadnon álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat galget sihkkarastit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid, dása gullá sámi álbmot. Siviilaáittardeaddji cealkámušas (SOMB-1996-1 s. 30) boahtá ovdan ahte sámi álbmogis lea dihto vuoigatvuohta oažžut positiivvalaš sierrameannudeami go dat dárbbašuvvo deavdit gáibádusaid mat stáhtaeiseválddiin leat Vuođđolága § 110 a, ILO-konvenšuvnna nr. 169 (eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešheanalaš riikkain) ja ON konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 27. artihkkala vuođul. Dán vuođul lea oalle liberála geavahus nuvttá riekteveahkkeáššiin main sámi kultuvra lea vuođđun, seammás go almmolaš eiseválddi beroštumit áššis rihkkot sámi beroštumiid.

Gii sáhttá oažžut nuvttá riekteveahki

Jus du juridihkalaš veahki dárbbu sáhttá gokčat eará láhkai / eará ortnegiid bokte, de rievtti mielde it oaččo nuvttá riekteveahki. Dát gusto jus dus ovdamearkka dihtii lea dáhkádus mii gokčá du goluid juridihkalaš veahkkái, dahje jus leat miellahttun searvvis mii gokčá dákkár goluid. Seamma gusto jus almmolaš eiseváldi sáhttá addit dutnje dieđuid ja veahki áššis masa ozat nuvttá riekteveahki. Dákkár dilálašvuođain fertet geavahit dáid molssaevttolaš ortnegiid.

Norga lea čadnon álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat galget sihkkarastit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid, dása gullá sámi álbmot. Siviilaáittardeaddji cealkámušas (SOMB-1996-1 s. 30) boahtá ovdan ahte sámi álbmogis lea dihto vuoigatvuohta oažžut positiivvalaš sierrameannudeami go dat dárbbašuvvo deavdit gáibádusaid mat stáhtaeiseválddiin leat Vuođđolága § 110 a, ILO-konvenšuvnna nr. 169 (eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešheanalaš riikkain) ja ON konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 27. artihkkala vuođul. Dán vuođul lea oalle liberála geavahus nuvttá riekteveahkkeáššiin main sámi kultuvra lea vuođđun, seammás go almmolaš eiseválddi beroštumit áššis rihkkot sámi beroštumiid.

Dienas- ja opmodatrádjá

Vai oaččut nuvttá riekteveahki, de fertejit du bruttodienas ja nettoopmodat leat unnit go mearriduvvon ráját. Ovttaskas olbmuide lea dienasrádjá 246 000 kr ja opmodatrádjá ges 100 000 kr. Náittosguimmiide ja earáide geat ellet ovttas oktasaš ekonomiijain, galgá sin oppalaš bruttodienas ja nettoopmodat leat vuolggasadjin. Dienasrádjá lea dalle 369 000 kr ja opmodatrádjá gis 100 000 kr.

Jahkásaš bruttodienas lea vuolggasadjin. Dienas mas ii mávsse vearu, ii galgga váldot mielde meroštallamii. Dieđuid iežat ekonomiija birra almmuhat iešdieđáhusskovis. Ekonomiija duođašta vearrodieđáhusain, bálkálihpuin dahje oadjoolggosmáksimiin.

Stuorát opmodatárvvuid árvvoštallamis, ovdamearkka dihtii stobus, astoáigestobus dahje astoáigefatnasis, de lea ođđaseamos vearrolivnnega livnnetárvvu vuolggasadjin. Dán árvvoštallamis eai geahča opmodaga masa gullet iežas stohpu dahje normálaárvvot doaibmagolut. Go beallelaš lea ožžon bántenrievtti ruhtasubmái juogus ja olles dahje stuorra oassi ruđas geavahuvvo stohpui govttolaš áiggi siste, de adno ruhtasubmi gullat stohpui.

Vaikko du dienas ja opmodat lea eanet go mearriduvvon ráját, de sáhtát spiehkastahkan oažžut nuvttá riekteveahki jus juridihkalaš veahki golut leat mealgat stuorrát du dietnasa ja opmodaga ektui.

Main áššiin sáhtát oažžut nuvttá riekteveahki nuvttá riekteráđđin

Muhtin áššit leat nu dehálaččat sutnje geasa guoská, ahte olbmos lea riekti oažžut nuvttá riekteráđi beroškeahttá dietnasis ja opmodagas. Dát gusto ovdamearkka dihtii dorvoohcama biehttaleami guoddalemiide ja soameslágan buhtadusáššái. Dát áššit leat vuoruhuvvon nuvttá riekteráđi dásis.

Eará áššiin mat leat vuoruhuvvon nuvttá riekteráđi dásis, ferte du dienas ja opmodat leat vuollil namuhuvvon mearriduvvon rájáid. Dát gusto earret eará áššiin náittosdili, árbejuogu ja mánáid, personvahágiid, eahpeáššálaš eretcealkima stobus dahje barggus, veahkaválddi gillájeddjiid buhtadusa ja oadjoáššiid guoddalemiid birra.

Spiehkastahkan sáhttá maiddái addot nuvttá riekteráđđi eará áššiin jus ášši čuohcá dutnje erenoamáš olu ja sulastahttá vuoruhuvvon áššiid.

Gávnnat eanet dieđuid das main áššiin sáhtát oažžut nuvttá riekteráđi riekteveahkelága § 11:s.

Main áššiin sáhtát oažžut nuvttá riekteveahki nuvttá áššejođiheapmin

Beroškeahttá du dietnasis ja opmodagas, de lea dus vuoigatvuohta oažžut nuvttá áššejođiheami ovttaskas vuoruhuvvon áššiin. Dakkár áššit leat earret eará mánáidsuodjalusáššit fylkkalávdegottis, veahkaválddi gillájeddjiid buhtadusáššit rihkusolbmo vuostá ja bággonáittosdilleáššit.

Eará vuoruhuvvon nuvttá áššejođihanáššiin ferte du dienas ja opmodat leat unnit go mearriduvvon ráját. Dát gusto ovdamearkka dihtii bearašáššiide nugo árbejuohku, mánát ja náittosdilli, personvahátáššit, eahpeáššálaš eretcealkin stobus dahje barggus.

Spiehkastahkan sáhttá maiddái addot nuvttá áššejođiheapmi eará áššiin jus ášši čuohcá dutnje erenoamáš olu ja sulastahttá vuoruhuvvon áššiid dán dásis.

Gávnnat eanet dieđuid das main áššiin sáhtát oažžut nuvttá áššejođiheami riekteveahkkelága §§ 16:s ja 17:s.

Ležasoassi

Jus oaččut nuvttá riekteveahki, de galggat máksit iežasoasi olggosgoluin jus du jahkásaš bruttodienas lea 100 000 kr dahje eanet. Iežasoasi ii sáhte hilgut dahje geahpedit. Jus oaččut nuvttá riekteveahki áššis mas dienas- ja opmodatráját eai gusto, de it galgga máksit iežasoasi.

Jus oaččut nuvttá riekteráđi, de lea iežasoassi okta geardde honoráramáksomeari, 995 kr ođđajagimánu 1.b. 2016. Jus oaččut nuvttá áššejođiheami, de lea iežasoassi 25 % goluin, mii lea ráddjejuvvon gitta 5 x honoráramáksomearri, namalassii 4975 kr.

Iežasoasi bearrá du advokáhtta/riekteveahkki, ja dat galgá rievtti mielde máksot ovdagihtii.